Saamislugu

Humala Kalabaasi peremehel tekkis 20ndate eluaastate lõpus visioon- "Ükskord, kui olen vana mees, siis tahan kuskil jõe ääres elada.  Seal oleks oma majake, metsatukk, purre kust õngitseda ja paadikoorik, et jõel käia. Kindlasti pidi olema jõgi, sest jõge mööda saab kuskile minna aga järvel peaks ringiratast sõitma ega jõuaks kuhugi.  Soov oli tugev ja aastaid hiljem tahtis saatus, et tuli müüki ning avanes võimalus ära osta võssa kasvanud, kuid kõike vajalikku sisaldanud kinnistu. Peale esimest kohtumist oma tulevase koduga oli selge, et see on armastus esimesest silmapilgust ja see ongi "SEE" koht. Humala kinnistu Sava külas, Luunja vallas. Kuna juba enne kinnistu ostu olin paadiga avastanud maalilise ja majesteetliku Emajõe Suursoo, siis jätkasin ka uue kodu peremehena oma lemmiku avastamisretki igal aastaajal. Kuna toona töötasin välismaal profisõdurina välismaa eraturvafirmades, siis kodus ja Emajõel ning Suursoos käies tegin pilte ja kajastasin neid ka sotsiaalmeedias ning nimetasin oma kodu naljatamisi enda jaoks Humala Kalabaasiks. Pilte vaadanud sõbrad ja tuttavad said asjast veidi valesti aru- arvasid, et tegelen turismitaluga. Nad avaldasid soovi ka tulla ja küsisid, kui palju maksab ning mis teenuseid pakun? Kuna ma ei pakkunud toona lisaks jõekaldale midagi, siis mõtlesin, et las nad siis tulevad siia kalale ja nende sümboolne tasu katab vähemalt murutraktori bensiinikulugi. Ajapikku soovisin muuta endale kaldapealset püügikohta mugavamaks ja lapsevanemana selliseks, et saaksin kala püüda teise käega last püüdmata. Samuti selliseks, et saaksin võtta lapse olenemata ilmast jõe äärde kaasa ööpäevaringselt. Kuna süües kasvas isu, hakkasid tekkima paadid, millega oleks väga mõnus erinevaid püügiviise harrastades Emajõel olekut nautida. Kuna valmis standardseid lahendusi kuskilt võtta ei olnud, tuli enamus lahendusi ise välja mõelda, meisterdada ja pidevalt täiustada.  Kuna naabrid on rahu ja vaikust armastavad inimesed, sai häiringu vältimiseks paika kindel kodukord- Läbu, Lärm ja naabrite maal tallamine on keelatud. See omakorda meeldis neile külastajatele, kes soovivadki tulla jõe äärde rahu, vaikust, seltskonda ja privaatsust nautima. Kuna ka paadid on koduse rätsepatööna kohandatud mugavaks kalapüügiks ja ööbimiseks, siis külastajad kasutavad neid samal eesmärgil- mugavaks kalapüügiks, ööbimiseks Emajõe Suursoos ning privaatselt olemiseks. Kuna  peremees on põnevusest ja loodusarmastusest uurinud läbi kogu Emajõe Suursoo ning saanud aru Emajõest liigiti kalade püüdmise võimalusest, siis ongi Humala Kalabaasil võimalik oma külastajad juhatada täpseklt sinna, kus nad saaksid võimalikult hästi soovitud looduselamuse. Olgu selleks siis erinevate kalaliikide tabamise soov, soov matkata paadiga eksimist kartmata tundmatuid veeteid mööda või sukelduda inimtühjas kohas meditatsiooni, kasutades suve lõpu putukate suminat abivahendina.  Tänaseks on Humala Kalabaasist saanud loodusturismi ettevõte, mis on tihti sotsiaalmeedias enimsoovitatud tasuline kalapüügi sihtkoht Emajõe ääres. Juba paar aastat on suurem osa meie külastajatest tulnud sõbra soovitusel või korduvkülastusele. Kuna Humala Kalabaasi külastajad tõstavad liiklustihedust nii maad kui vett mööda, siis selleks, et anda kogukonnale midagi vastu, on Humala Kalabaas viinud juba aastaid läbi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse kogupere kalastusringi. Tegemist on kooliaasta jooksul toimuva huvitegevusega kuhu kalastushuvilised Luunja valda sisse kirjutatud lapsed ja täiskasvanud tulevad tegelema oma hobiga ja saama selleks ideid, juhendust ning sarnase kalastushuviga inimeste seltskonda.